Высшая Школа Майнора www.mk.ee |
Привет, Гость! Войдите или зарегистрируйтесь.
Вы здесь » Высшая Школа Майнора www.mk.ee » Учиться еще раз учиться » Коммерческое право
Надо нам сдавать по комммерческому праву устывы и учредительные договоры на любую форму юр. лица.... Люди, помогите с информацией по учреждению MTU!!!!!
Какие документы нужны и что там писать надо.... ну кто был у Верницкого на лекциях, у того всё это должно быть!!!!
Поиогите пожалуйста!!!Заранее спасибо!
Jade4ka
a po4emu tq imenno MTU ho4esh? OU proshe s Ou i ja mohu tebe pomo4
DENICK
Да просто мне МТЮ в реальной жизни нужно учредить!!!!=)))) OU est uze!=))))) и ФИЕ тоже=)
Jade4ka
s 4em MTU budet svjazan
DENICK
с музеем! музей раритетных машин совецких.... их у нас уже 17=Р А МТЮ учреждать чтобы денюжек из фондов повыбивать на постройку здания! помощ типа!
Ну так что....есть чем помочь???????
Jade4ka
pogodi malec , ja porqskaju
DENICK
я бы была тебе безмерно благодарна!!!!!
Paragrahv 7. Põhikiri
(1) Mittetulundusühingu põhikiri peab olema kirjalik. Põhikirjas tuleb märkida:
1) mittetulundusühingu nimi;
2) mittetulundusühingu asukoht;
3) mittetulundusühingu eesmärk;
4) mittetulundusühingu liikmeks vastuvõtmise ning mittetulundusühingust väljaastumise ja väljaarvamise tingimused ja kord;
5) liikmete õigused;
6) liikmete kohustused või kord, kuidas võib liikmetele kohustusi kehtestada;
7) osakondade olemasolu korral nende õigused ja kohustused;
8) üldkoosoleku kokkukutsumise tingimused ja kord, samuti otsuste vastuvõtmise kord;
8.1) juhatuse liikmete arv või nende ülem- ja alammäär;
9) mittetulundusühingu vara jaotus ühingu lõpetamise korral;
10) muud seaduses sätestatud tingimused.
(2) Põhikirjaga võib ette näha ka muid tingimusi, mis ei ole seadusega vastuolus. Kui põhikirjasäte on vastuolus seaduses sätestatuga, kohaldatakse seaduses sätestatut.
(3) Kui põhikirjaga ei ole mittetulundusühingu tähtaega ette nähtud, loetakse, et see on asutatud määramata tähtajaks.
(4) Põhikirjas võib kasutada mittetulundusühingu organite ja osakondade kohta teistsuguseid nimetusi kui seaduses, kuid sel juhul peab põhikirjas olema näidatud, millisele seaduses sätestatud nimetusele see vastab
Paragrahv 89. Mittetulundusühingu registrikaardi andmed
Mittetulundusühingu registrikaardile kantakse tema kohta järgmised andmed:
1) registrikood ja registrikannete järjekorranumbrid;
2) nimi;
3) asukoht ja aadress;
4) juhatuse liikme andmed;
5) pankrotihalduri andmed;
6) likvideerija andmed;
7) juhatuse liikmete ja likvideerijate esindusõiguse kord, kui see erineb seaduses ettenähtud üldreeglist;
8) põhikirja kinnitamise aeg ning põhikirja muutmise aeg;
9) tegutsemistähtaeg, kui mittetulundusühing on asutatud tähtajaliselt;
10) lõpetamine;
11) ühinemine ja jagunemine;
12) pankroti väljakuulutamine ning pankrotimenetluse lõppemine;
13) registrist kustutamine;
14) likvideeritud ühingu dokumentide hoidja andmed;
15) kande kuupäev ning kandeotsuse täitnud isiku ja kande otsustamiseks pädeva isiku allkiri, nimi ja amet;
16) viited varasematele ja hilisematele kannetele ning märkused.
DENICK
спасибо!!! это устав...значит учредительный договор не надо??? только устав???
Mittetulundusühingu Iseseisev Elu põhikiri
1. Üldsätted
1.1. Nimi
Mittetulundusühingu nimi on Iseseisev Elu.
1.2. Asukoht
Mittetulundusühingu Iseseisev Elu asukoht on Eesti Vabariik, Tartu linn.
1.3. Staatus
Mittetulundusühing Iseseisev Elu on poliitiliselt sõltumatu mittetulunduslik eraõiguslik juriidiline isik. Mittetulundusühing Iseseisev Elu juhindub oma tegevuses Eesti vabariigi seadustest ja muudest õigusaktidest, asutamislepingu otsustest ning oma põhikirjast.
1.4. Majandusaasta
Mittetulundusühingu Iseseisev Elu majandusaasta on 1.jaanuarist 31. detsembrini.
2. Mittetulundusühingu Iseseisev Elu eesmärk
2.1. Mittetulundusühingu Iseseisev Elu eesmärkideks on:
1. Toimetulekuraskusega isikutele võimalikult iseseisvama elu võimaldamine.
2. Toimetulekuraskustega isikute kutsealase täiend- ja ümberõppe korraldamine ning läbiviimine.
3. Toimetulekuraskustega isikutele sobivate töökohtade loomine ja sellele kaasaaitamine.
4. Toimetulekuraskustega inimeste nõustamine, juhendamine ja toetamine.
3. Mittetulundusühingu Iseseisev Elu tegevuse põhimõtted.
3.1. Mittetulundusühingu Iseseisev Elu põhitegevuseks ei ole majandustegevuse kaudu tulu saamine, vaid tema tegevuse põhimõteteks on:
· liikmete hääleõiguse võrdsus
· liikmelisuse vabatahtlikkus ja mitteüleantavus
· liikmete ainult põhikirjast tulenevad kohustused ühingu ees
· liikmete õigus avalduse alusel ühingust välja astuda
· liikmete vahel mittejaotatava vara, tulu ja kapitali olemasolu.
3.2. Mittetulundusühing Iseseisev Elu võib omada vara, oma sümboolikat ja pitsatit.
3.3. Mittetulundusühing Iseseisev Elu vastutab oma kohustuste täitmisel kogu oma varaga. Ühingu liige vastutab oma ühingu kohustuste täitmise eest varalise osaluse piires.
3.4. Mittetulundusühing Iseseisev Elu on asutatud määramata ajaks.
4. Liikmeskond
4.1. Asutajaliige.
Mittetulundusühingu Iseseisev Elu asutajaliikmed on asutamislepingu sõlminud isikud, kes võtsid vastu käesoleva põhikirja.
4.2. Mittetulundusühingu Iseseisev Elu liige.
Mittetulundusühingu Iseseisev Elu liikmeteks võivad astuda kõik juriidilised ja füüsilised isikud, kes tunnistavad ühingu eesmärki ja põhikirja.
4.3. Mittetulundusühingu Iseseisev Elu liikmemaks.
Mittetulundusühingu Iseseisev Elu liikmete sisseastumis- ja liikmemaksu suuruse määrab üldkoosolek.
4.4. Mittetulundusühingu Iseseisev Elu liikmete õigused.
Mittetulundusühingu Iseseisev Elu liikmetel on õigus:
· osaleda mittetulundusühingu Iseseisev Elu poolt korraldatavatel üritustel;
· esitada juhatusele ettepanekuid ja arupärimisi mittetulundusühingu Iseseisev Elu tegevust puudutavates küsimustes;
· valida ja olla valitud mittetulundusühingu Iseseisev Elu organitesse;
· algatada kooskõlastatult mittetulundusühingu Iseseisev Elu juhatusega ühingu programme. Programm on konkreetne tegevusala, millega aidatakse kaasa mittetulundusühingu Iseseisev Elu põhikirjaliste eesmärkide saavutamisele.
4.5. Liikmeks vastuvõtmine.
Mittetulundusühingu Iseseisev Elu liikmeks soovija peab esitama kirjaliku avalduse juhatusele, kes hiljemalt ühe kuu jooksul arvates avalduse saamisest teatab vastuvõtmisest või sellest keeldumisest.
4.6. Väljaastumine ja väljaarvamine.
Kõik mittetulundusühingu Iseseisev Elu liikmed võivad mittetulundusühingust välja astuda kirjaliku avalduse alusel, mis tuleb esitada juhatusele. Juhatus teeb otsuse hiljemalt ühe kuu jooksul arvates avalduse saamisest.
Juhatus võib mittetulundusühingust Iseseisev Elu välja arvata liikme:
1. Kelle tegevust ta hindab vastukäivaks põhikirjale ja sisekorra reeglitele.
2. Kes kahjustab mittetulundusühingu Iseseisev Elu mainet.
3. Kes ei ole mõjuva põhjusteta tasunud 2 aasta liikmemaksu.
Juhatus teatab ühe nädala jooksul kirjalikult väljaarvatule sellekohasest otsusest.
5. Juhtimine
5.1. Korraline üldkoosolek.
Mittetulundusühingu Iseseisev Elu kõrgeimaks organiks on liikmete üldkoosolek, mille kutsub kokku juhatus, teatades mittetulundusühingu liikmetele üldkoosoleku toimumisest ja päevakorrast hiljemalt kaks nädalat enne üldkoosoleku toimumispäeva. Mittetulundusühingu korraline üldkoosolek peetakse üks kord kalendriaasta jookul. Üldkoosolek:
1. Valib salajasel hääletusel üheks aastaks juhatuse.
2. Valib salajasel hääletusel revisjonikomisjoni või revidendi, kellel on õigus osa võtta juhatuse koosolekutest.
3. Otsustab liitumis- ja aastamaksu.
4. Kuulab juhatuse ja revisjonikomisjoni (revidendi) aruanded.
5. Kinnitab juhatuse aruande eelmisel tegevusaastal tehtust ja jooksva majandusaasta eelarve.
6. Otsustab põhikirja või eesmärgi muutmise.
7. Otsustab mittetulundusühingu Iseseisev Elu tegevuse lõpetamise.
5.2. Erakorraline üldkoosolek.
Erakorraline üldkoosolek kutsutakse kokku, kui juhatus leiab selle vajaliku olevat või vähemalt 1/10 mittetulundusühingu liikmetest palub seda põhjendatult kirjalikus vormis juhatusel teha. Erakorraline üldkoosolek tuleb läbi viia ühe kuu jooksul peale sellekohase avalduse esitamist.
5.3. Ettepanekud üldkoosoleku päevakorrale.
Kui mittetulundusühingu liige soovib mingi küsimuse arutamisele võtmist järgmisel üldkoosolekul, peab ta sellest kirjalikult teatama juhatusele mitte hiljem kui kuu enne üldkoosoleku toimumise aega.
5.4. Hääleõigus.
Mittetulundusühingu Iseseisev Elu üldkoosolekust võivad osa võtta kõik hääleõigusega liikmed. Igal hääleõiguslikul isikul on ainult üks hääl. Juriidilisest isikust liikme eest hääletab lihtkirjaliku volitusega esindaja.
5.5. Hääletamine.
Üldkoosolek saab otsuseid vastu võtta kui kohal on üle poole mittetulundusühingu liikmetest. Juhtudel, mille kohta pole sätestatud teisiti, loetakse üldkoosoleku otsused vastuvõetuks lihthäälteenamusega. Häälte võrdse jagunemise korral on otsustava kaaluga üldkoosoleku juhataja hääl. Erandiks on valimised, mil tuleb läbi viia uus hääletus võrdselt hääli saanud kandidaatide vahel. Kui keegi hääleõiguslikest kohalviibijatest seda nõuab, tuleb hääletamine läbi viia salaja.
6. Juhatus
6.1. Juhatuse pädevus.
Juhatus on üldkoosolekute ajal pädev kõigis küsimustes, mis ei ole antud seaduse või käesoleva põhikirja kohaselt üldkoosoleku pädevusse. Juhatus:
1. Viib ellu üldkoosoleku otsuseid.
2. Korraldab liikmemaksu kogumise.
3. Võib tööle võtta vajalike isikuid, kelle tegevus määratakse vastava juhendiga ja kes on aruandekohustuslikud juhatuse ees.
4. Valmistab üldkoosolekule ette lõppenud majandusaasta aruande ja jooksva tegevuse majandusaasta eelarve.
5. Kehtestab mittetulundusühingu sisekorrareeglid.
6. Esitab revidendile üks kuu enne korralise üldkoosoleku toimumist tegevuse aruande ja muud revideerimisega seotud dokumendid.
7. Teatab juhatuse koosoleku toimumisest revidendile.
6.2. Juhatuse valimine.
Mittetulundusühingu üldkoosolek valib salajasel hääletusel kolmeks aastaks juhatuse, kes valib oma hulgast juhatuse esimehe. Juhatuses peab olema vähemalt kolm liiget ühingu liikmete hulgast. Juhatuse esimees esitab korralisel üldkoosolekul aruande juhatuse tegevusest.
6.3. Juhatuse koosolek.
Juhatuse koosoleku kutsub kokku juhatuse esimees või vähemalt 1/3 juhatuse liikmeist. Juhatuse koosoleku toimumisest teatatakse juhatuse liikmetele kirjalikult vähemalt üks nädal enne selle toimumist. Juhatuse korralised koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui kord kvartalis. Juhatus on otsustusvõimeline kui kohal on 2/3 juhatuse liikmeist ja nende hulgas ka juhatuse esimees või tema poolt volitatud juhatuse liige. Otsused võetakse vastu juhatuse liikmete häälteenamusega. Häälte võrdse jagunemise korral on otsustava kaaluga juhatuse esimehe hääl. Juhatuse kokkukutsujal on õigus omal äranägemisel paluda koosolekust osa võtma sõnaõigusega vajalikke asjatundjaid konsultantide või ekspertidena ning mittetulundusühingu Iseseisev Elu liikmeid.
6.4. Juhatuse liikme esindusõigus.
Mittetulundusühingu Iseseisev Elu nimel on allkirja- ja esindusõigus kõigil juhatuse liikmetel, kui sisekorrareeglites pole sätestatud teisiti.
7. Põhikirja muutmine ja tegevuse lõpetamine
7.1. Põhikirja muutmine ja täiendamine
Ettepanek põhikirja muutmise ja täiendamise kohta tuleb esitada kirjalikult juhatusele. Viimane valmistab selle ette läbivaatamiseks järgmisel mittetulundusühingu üldkoosolekul. Põhikirja tohib muuta ainult juhul, kui etteteatatud üldkoosoleku päevakorras on ette nähtud põhikirja paranduste sisseviimine või täiendamine.
7.2. Tegevuse lõpetamine
Otsus mittetulundusühingu Iseseisev Elu tegevuse lõpetamisest võetakse vastu üldkoosolekul vähemalt 2/3 poolhäälte korral.
7.3. Varade jaotamine
Peale tegevuse lõpetamise otsuse vastuvõtmist moodustab üldkoosolek likvideerimiskomisjoni. Viimane teostab mittetulundusühingu Iseseisev Elu varade revisjoni ja korraldab võlausaldajate nõuete rahuldamise ning annab järelejäänud vara ühele või mitmele mittetulundusühinguga Iseseisev Elu sarnase eesmärgiga organisatsioonile.
MITTETULUNDUSÜHINGU EESTI MOSKVICH KLUBI PÕHIKIRI
Kinnitatud asutamislepinguga 22.detsembril. 2003.a.
1. ÜLDSÄTTED
1.1. Mittetulundusühingu (edaspidi "Ühing") nimeks on EESTI MOSKVICH KLUBI (inglise keeles "Estonian Moskvich Club")
1.2. Ühingu asukoht on Harjumaa
1.3. Ühing on mittetulundusühinguna tegutsev eraõiguslik juriidiline isik, mis oma tegevuses juhindub Eesti Vabariigi seadustest, asutamislepingu otsustest ja käesolevast põhikirjast.
1.4. Ühingu eesmärkideks on:
* auto-motospordi edendamine
* võistlusautode ehitamine, tuunimine ja disain
* vanade autode restaureerimine
* auto-motospordi võistluste ja muude ürituste korraldamine
* vanade nõukogude autode, eelkõige Moskvichide säilitamine ja propageerimine
* kontaktide loomine ja koostöö tegemine autoklubidega teistes riikides.
* vanade Moskvich tüüpi autode esitlemine vastavatel üritustel Eestis ja teistes riikides
* NSV Liidus ja Vene Föderatsioonis toodetud autode võistlusklasside reeglite väljatöötamine ja nende võistlusklasside kureerimine võistlustel ja võistlussarjades.
1.5. Eelpool mainitud eesmärkide saavutamiseks tegeleb institutsioon järgmistes tegevusvaldkondades nagu autode remont, ehitus, tuunimine ja disain; võistluste korraldamine; reklaami müük reklaamikandjatel ja sõidukitel, autospordi sümboolikaga reklaamikaupade müük; laomajandus, finantsliisimine, ühingule kuuluva kinnisvara rentimine, turu uuringute ja avaliku arvamuse küsitluste läbiviimine ja juhtimis- ja ärikonsultatsioonid.
1.6. Ühingu põhitegevuseks ei ole majandustegevuse kaudu tulu saamine ja tema tegevuse põhimõteteks on:
1.6.1. Liikmete hääleõigsuse võrdsus;
1.6.2. Liikmelisuse vabatahlikkus ja mitteüleantavus;
1.6.3. Liikmete ainult põhikirjast tulenevad kohustused ühingu ees;
1.6.4. Liikmete õigus avalduse alusel ühingust välja astuda.
1.8. Ühing võib omada varalisi ja mittevaralisi õigusi ja kanda kohustusi, tal on iseseisev bilanss, oma sümboolika ja pitsat.
1.9. Ühing vastutav oma kohustuste täitmisel kogu oma varaga. Ühingu liige vastutab ühingu kohustuste täitmise eest oma varalise osaluse piires.
1.10. Ühing on asutatud määramata ajaks.
2. LIIKMELISUS
2.1. Ühingu asutajaliikmeteks on asutamislepingu sõlminud isikud, kes võtsid vastu käesoleva põhikirja.
2.2. Peale asutajaliikmete võib ühingu liikmeks olla iga füüsiline või juriidiline isik, kes vastab käesoleva põhikirja nõuetele ja on läbinud liikmekandidaadi kandidaadiaja.
Asutajaliikmed saavad ühingu liikmeteks ilma liikmekandidaadi kandidaadiaega läbimata.
2.3. Liikmeks vastuvõtmise otsustab juhatus seaduse alusel, samuti korraldab juhatus ka liikmete arvestust.
2.4. Liikmel on õigus avalduse alusel ühingust välja astuda.
2.5. Liige võib ühingust välja astuda ainult majandusaasta lõpul, olles sellest ette teatanud kirjaliku avaldusega kolm (3) kuud enne majandusaasta lõppu.
2.6. Liikmelisust ühingus ja liikmeõiguste teostamist ei saa üle anda ega pärandada, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Füüsilisest isikust liikme surma korral või juriidilisest isikust liikme lõppemise korral tema liikmelisus ühingus lõpeb.
2.7. Ühingu liikmelisus on seotud osamaksuga ja sisseastumismaksuga. Sisseastumismaksu ja osamaksu suuruse määrab üldkoosolek peale ühingu kandmist registrisse.
2.8. Ühingu liige arvatakse ühingust välja tema surma korral.
2.9. Ühingu liige võidakse ühingust välja arvata, kui ta.
2.9.1. Ei tasu juhatuse poolt kindlaksmääratud ajaks ettenähtud osamaksu või sisseastumismaksu;
2.9.2. Korduvalt rikub ühingu põhikirja või kahjustab ühingu tegevust olulisel määral;
2.9.3. On esitanud ühingusse vastuvõtmisel teadlikult ebaõigeid andmeid, mille tõttu tema vastuvõtmine ühingusse ei olnud õiguspärane.
2.10. Ühingu otsuse liikme väljaarvamise ja talle tagasimaksmisele kuuluva osamaksu suuruse kohta teeb juhatus seaduses ettenähtud korras.
2.11. Ühingu juhatuse või ühingu muu organi otsuse liikme väljaarvamise kohta võib liige edasi kaevata ühingu üldkoosolekule seaduses ettenähtud korras ja nõuda väljaarvamise otsuse kehtetuks tunnistamist üldkoosoleku poolt.
2.12. Isikul, kelle liikmelisus on lõppenud, ei ole õigust ühingu varale.
2.13. Ühingu liikmeks võib saada füüsiline või juriidiline isik avalduse alusel, kui ta omab või kasutab volikirja alusel Moskvich- tüüpi sõidukit.
2.14. Ühingu liikmekandidaadiks võib saada ka isik, kes ei oma Moskvich tüüpi sõidukit, kuid omab piisvavat huvi selletüübiliste sõidukite vastu. Liikmekandidaadi vastuvõtmise otsustab juhatus. Liikmekandidaadiks olemise aeg on 12 kuud, peale kandidaadiaja möödumist otsustab juhatus liikmekandidaadi vastuvõtmise ühingusse. Juhatusel on õigus kandidaadiaega lühendada vastavalt isiku saavutustele klubilises tegevuses ja Moskvichide propageerimisel ja esindamisel.
2.15. Ühingul on õigus valida ja nimetada auliikmeid. Auliikme staatuse võib saada füüsiline või juriidiline isik, kelle teened Moskvich-tüüpi autode alases tegevuses on selleks piisavad.
Auliikmete määramise ja nimetamise otsustab juhatus. Auliikmed ei pea maksma sisseastumis- ja liikmemaksu.
3. LIIKMETE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED
3.1. Ühingu liikme õigused ja kohustused sätestatakse seaduses ja käesoleva põhikirjaga.
3.2. Ühingu liikmel on õigus:
3.2.1. Osa võtta aastakoosolekust;
3.2.2. Valida ja olla valitud ühingu juhtimis- ja kontrollorganitesse;
3.2.3. Saada teavet ühingu tegevuse kohta;
3.2.4. Astuda ühingust välja;
3.2.5. Kasutada muid põhikirjas ettenähtud õigusi.
3.3. Ühingu liige on kohustatud:
3.3.1. Täitma põhikirja nõudeid ja ühingu juhtorganite seaduspäraseid otsuseid;
3.3.2. Õigeaegselt tasuma makseid ühingu juhtorganite poolt näidatud suuruses ja tähtajal.
3.3.3. Olema distsiplineeritud, viisakas ja tähelepanelik liikleja, täitma erilise hoolega Eesti Vabariigi Liiklusseadust ja Liikluseeskirja.
3.3.4. Suhtlema klubikaaslastega viisakalt, sõbralikult ja mõistvalt.
4. JUHTIMINE
4.1. Ühingu kõrgeimaks organiks on selle liikmete Üldkoosolek, kus võivad osaleda kõik ühingu liikmed, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
4.2. Üldkoosolek võtab vastu otsuseid kõikides ühingu juhtimise küsimustes, mida ei ole seaduse või käesoleva põhikirjaga antud juhatuse või ühingu muu organi pädevusse.
4.3. Üldkoosoleku pädevusse kuulub:
4.3.1. Põhikirja muutmine;
4.3.2. Eesmärgi muutmine;
4.3.3. Juhatuse liikmete määramine;
4.3.4. Muude põhikirjaga ettenähtud organite liikmete valimine;
4.3.5. Juhatuse või muu organi liikmega tehingu tegemise või tema vastu nõude esitamise otsustamine ja selles tehingus või nõudes ühingu esindaja määramine;
4.3.6. Muude küsimuste otsustamine, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud ühingu teiste organite pädevusse;
4.4. Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui selles osaleb või on esindatud üle poole ühingu liikmetest ja käesoleva põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema esindatuse nõuet.
4.5. Ühingu tegevuse eesmärgi muutmiseks on vajalik kõigi ühingu liikmete nõusolek.
4.6. Ühingul on juhatus, mis juhib ja esindab ühingut igapäevases tegevuses. Juhatuse liikmete arv on üks (juhataja) kuni viis isikut, kes määratakse asutamisel asutajaliikmete poolt ja edaspidi Üldkoosoleku poolt tähtajaga kuni kolm aastat ja kes peavad olema teovõimelised füüsilised isikud.
4.7. Mittetulundusühingut võivad kõigis õigustoimingutes esindada juhatuse liikmed.
4.8. Üldkoosoleku kutsub kokku juhatus seaduses ja käesolevas põhikirjas ettenähtud juhtudel ja korras.
4.9. Juhatus peab Üldkoosoleku kokku kutsuma, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 ühingu liikmetest.
4.10. Kui juhatus ei kutsu üldkoosolekut põhikirja punktis 4.9 nimetatud asjaoludel kokku, võivad taotlejad Üldkoosoleku kokku kutsuda samas korras juhatusega.
4.11. Juhatus korraldab ühingu raamatupidamise vastavalt raamatupidamise seadusele ja on aruandekohustuslik Üldkoosoleku ees vastavalt seadusele.
5. TEADETE AVALIKUSTAMINE
5.1. Ühingu teated oma liikmetele avalikustatakse üldkoosolekul.
5.2. Edasilükkamatuid ja kiireloomulisi teateid võidakse avalikustada liikmetele ka üleriigiliste või kohalike meediakanalite kaudu.
5.3. Ühingu teadete avalikustamise muu kord määratakse kindlaks juhatuse ettepanekul Üldkoosoleku otsusega.
6. MAJANDUSTEGEVUS JA VARA JAOTUS
6.1. Ühingu vara tekib liikmete osamaksudest ja muudest maksetest, ühingu vara kasutamisest ja tegevusest saadavast tulust, riigi ja kohaliku omavalitsuse majandusabist, annetustest ning muudest laekumistest.
6.2. Ühing ekspluateerib ja remondib tema valduses või omandis olevat vara täieliku isemajan- damise põhimõttel ja lepinguvabaduse tingimustes.
7. KONTROLL JA REVIDEERIMINE
7.1. Üldkoosolek teostab järelvalvet juhatuse tegevuse üle, kusjuures selle ülesande täitmiseks võib üldkoosolek määrata revisjoni või audiitorkontrolli.
7.2. Juhatuse liikmed peavad võimaldama revidendil või audiitoril tutvuda kõigi revisjoni või audiitorkontrolli läbiviimiseks vajalike dokumentidega ning andma vajalikku teavet.
8. MUUD TINGIMUSED
8.1. Ühing lõpetatatakse:
8.1.1. Üldkoosoleku otsusega;
8.1.2. Pankrotimenetluse alustamisel ühingu vastu;
8.1.3. Liikmete arvu vähenemisel alla kahe või muu seaduses sätestatud suuruse;
8.1.4. Üldkoosoleku võimetuse korral määrata seaduses või põhikirjaga ettenähtud organite liikmeid;
8.1.5. Muul seaduses ettenähtud alusel.
8.2. Ühingu lõpetamise võib alati otsustada Üldkoosoleku otsusega, mis on vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud kõik aastakoosolekul osalenud või esindatud liikmetest.
8.3. Ühingu tegevuse lõpeamine ja lõpetamisel selle likvideerimine toimub seaduses ettenähtud korras ja viisil.
8.4. Ühingu vara tegevuse lõpetamise korral jaotatakse asutajaliikmete vahel vastavalt üldkoosoleku otsusele.
8.5. Kui ühingu vara ei saa jaotada põhikirjas ettenähtud alustel, juhindutakse lõpetamise korral vara jaotamisel seaduses sätestatust.
8.6. Kui käesolev põhikiri on vastuolus seaduses sätestatuga, kohaldatakse seaduses sätestatut.
Jade4ka
na skolko ja znaju ne nado , tolko nado zaregistrirovat MTU
DENICK
Супер!!!!!!! Спасибо огромное=)))))
Хех.... теперь перевести надо=)))))Славабогу с этим длом у меня проблем нет=)
Jade4ka
nu tebe to vseravno na Estonskom nado , nu dlja Vernickogo da , nuzno na rus 
zdes mozesh iz doma zaregat svoe MTU https://ekanded.eer.ee/help/help.html
klassnaja sistema , ne nado begat , 40 000 za s4ete imei i vse good , vse v online
Jadka nu teper zri v koren 
Вы здесь » Высшая Школа Майнора www.mk.ee » Учиться еще раз учиться » Коммерческое право